DEMOKRASIA KAMPUS NO REFORMA DOSENTE IHA UNTL
(Karta domin ba ensinu superiór sira iha Timor-Leste
no ema sira mak hadomi Timór)
Cesar Ferreira Amaral
Estudante Programa Mestradu Filozofia- Universitas
Gadjah Mada
Ko’alia kona-ba
demokrasia, dalabarak liu ema hanoin katak mak “eleisaun” de’it. Tinan-5 ba
sentru votasaun hodi hili reprezentante ida ba tur iha órgaun soberania sira.
Ema haluha atu ko’alia demokrasia hafoin eleisaun. Ida-ne’e ita bele sukat
hosi, bainhira sosiedade maioria nonok haree desizaun ruma naksalak hosi
mahukun sira.
Demokrasia tuir
loos, nu’udar asuntu ne’ebé tenke belit iha sidadaun ida nia isin no klamar,
iha ambiente estadu direitu demokrátiku. Demokrasia la’ós asuntu mak ko’alia
de’it iha eleisaun (demokrasia prosedurál) maibé bele diskute iha espasu ne’ebé
de’it, iha estadu sira mak adota sistema estadu direitu demokrátiku. Demokrasia
la’ós identiku de’it ho eleisaun, maibé liután ida-ne’e mak rasionalidade no
moris di’ak povu nian (demokrasia substansiál).
Ein jerál
demokrasia ko’alia kona-ba partisipasaun sidadaun sira-nian iha desizaun
públika sira. Sidadaun ka povu mak iha knaar boot liu atu halo desizaun sira ba
moris di’ak povu nian no (res pública). (lee: demokrasia substansiál).
Iha ambiente
kampus, ita rona liafuan demokrasia kampus. Saida mak ida-ne’e?. Ida-ne’e
refere ba prinsípiu sira demokrasia nian mak implementa iha ambiente universidade
ka institutu superiór sira. Ida-ne’e kona-ba partisipasaun estudante ka
universitáriu sira-nian iha kontrolu ba desizaun sira iha kampus, kona-ba diálogu
ka diskusaun, eleisaun, nst.
Kona-ba demokrasia
iha kampus, sosiedade maioria seidauk inteira nu’udar kultura ida. Ita haree
iha loron hirak liubá, bainhira PNTL tama ba kampus ida iha Dili (UNITAL), no
diskute malu ho universitáriu sira ne’ebé halo hela manifestasaun hasoru
estrutura reitoria nian. La’ós foin dala ida PNTL tama ba resintu kampus, maibé
akontese fila-fila ona. Hirak-ne’e nu’udar indikadór balun hosi saida mak temi
iha leten.
Pesoalmente
hakfodak tebes. Hanoin katak, 24 anos ona independénsia, sosiedade barak
inteira ona demokrasia sai nu’udar kultura ida. Afinál prezume hirak-ne’e sala.
Iróniku liután mak, la’ós povu hirak-ne’ebé la konsege halo estudu boot mak
lahatene, maibé PNTL sira ne’ebé loloos nu’udar guardiaun no portadór devér
povu nian mak la komprende, inklui la konsege separa asuntu sira. PNTL gosta
interven asuntu sira iha kampus ne’ebé fora hosi sira-nia área.
Komentáriu barak
iha mídia-sosiál husu atu manifestante sira ko’alia ho didi’ak (atu dehan ho
etiketa) hasoru PNTL sira, iha momentu PNTL balun tama resintu universidade (UNITAL).
Ida-ne’e hatudu ema sira mak komentáriu la entende ou karik seidauk entende
saida mak estudante sira halo, no tanba sá sira la konkorda ho PNTL sira tama
bá resintu universidade nian?
Iha mundu
akadémiku, kampus nu’udar instituisaun autónomu. Nia iha nia prinsípiu no
valores rasik ne’ebé sai baze hodi orienta universidade sira iha mundu tomak
atu halo saida, halo ba sé no bá ne’ebé? Tanba sá PNTL labele interven saida
mak akontese iha kampus, esetu bainhira akontese krime ruma?
Ida-ne’e tanba,
tuir prinsípiu no valór sira, kampus tenke livre hosi intervensaun esternál sá
de’it hosi sé de’it, tantu individuu ka grupu. Universidade ka institutu
superiór sira iha liberdade akadémika atu halo sá de’it banati ba prinsípiu no
valores universidade nian. Sa tan manifestasaun. Ida-ne’e iha kampus hotu iha
mundu tomak promove nu’udar parte hosi liberdade espresaun akadémika.(lee:
magna charta universidade nian).
Kampus tenke livre
hosi intervensaun esternál. Atu nune’e
bele prodús siénsia ka lia-loos no justisa liuhosi dalan ne’ebé siénsia
konkorda ona, ka tuir dalan metodolojia ba de’it interese umanidade. Kampus
tenke sai espasu ba prodús verdade no justisa alternativa.
Se kampus hetan ona
intervensaun hosi parte balun maka, nia sei la prodús lia-loos tuir baze
metodolojia nian, maibé iha tendénsia prodús siénsia ka filozofia tuir de’it
interese ema hirak mak interven, ka interese grupu balun nian. Tanba ne’e importante tebes atu ema hotu
hatene autonomia kampus nian, hodi labele sasurut arbiru.
Autonomia kampus
importante tebes tanba bele hasa’e kreatividade estudante sira-nian no sira
sente livre liu atu partisipa iha diskusaun, peskiza, no projetu sira lahó
presaun esterna. Liberdade no autonomia ida-ne’e haforte liután dezenvolvimentu abilidade sira, liuliu
dezenvolve abilidade hanoin krítiku no analítiku estudante sira-nian.
Sosiedade hotu
tenke kontrola másimu atu kampus labele sai de’it servidór ba grupu ki’ik balun
nia interese. Ho lian-seluk, kampus labele sai portavós mahukun nian. Se kampus sees ona hosi nia prinsípiu no valór
sira-ne’ebé kampus iha mak, hosi ne’e kedas ita tau tali ba kakorok
sivilizasaun umana nian. No estadu iha ona dalan bá estadu falladu.
Kona-ba reforma
dosente iha UNTL
Reitór UNTL iha nia
deklarasaun iha mídia sira hateten, UNTL menus rekursu hodi troka ka substitui
manorin/dosente sira mak reforma ona. (haree deklarasaun ne’e iha mídia
sira; GMNTV nst). Ida-ne’e liga ho
dosente sira departamentu lian-portugés nian ne’ebé mak foin reformadu iha
fulan kotuk.
Saida mak sala hosi
deklarasaun ida-ne’e? Se ita rona ho lalais de’it, laiha buat ruma sala. Maibé
se ita rona, hafoin haree ho oklu krítiku maka deklarasaun ida-ne’e
problemátiku, ne’ebé refleta mál jestaun no polítika hosi UNTL rasik, (maske
ne’e la’ós kulpa Reitór atuál nian?).
Iha timoroan barak
loos ne’ebé matenek tebes atu troka ema hirak-ne’e. UNTL rasik iha nia alumni
barak tebes ne’ebé remata nia estudu ona iha mestradu/a no doutoradu/a, no mós
balun halo estudu hela. Maski estudu hirak-ne’e, balun la’ós hosi bolsa ne’ebé
UNTL oferese.
UNTL antes reforma dosente sira, la hanoin kona-ba sé mak bele
substitui?. Reforma ona mak
foin hanoin. Se reforma ona mak foin hanoin, mak sei mosu deklarasaun hanesan
Reitór hateten; UNTL menus rekursu! Ita sei buka dalan. Ida-ne’e iha
jestaun hatudu ita falla.
Hanesan haktuir ona
iha leten, deklarasaun Reitór nian refleta UNTL
durante tinan-26 ona seidauk iha polítika no jestaun ida di’ak ka
integradu hodi oinsá bele akumula timoroan hirak-ne’ebé matenek, liuhosi
rekrutamentu ne’ebé justu no transparente ba dosente sira. Laiha polítika
reforma, no laiha polítika oinsá promove melhores graduados/as ba kontinua estudu liuhosi bolsa ne’ebé UNTL
bele oferese.
Durante ne’e UNTL
la halo ida-ne’e. Justru, difikulta tan mak iha liuhosi burokrasia
ne’ebé iha. Hein katak, Reitór atuál bele inisia polítika hirak-ne’e, atu iha
futuru la mosu tan deklarasaun sira hanesan foin lalais ne’e. Pesoalmente
nafatin optimista ba estrutura atuál atu halo reforma ka melloria jestaun no
polítika sira mak UNTL iha.
Integra iha Planu
Orsamentál ba rekrutamentu dosente sira tuir área espesializada mak presiza. Halo
mapeamentu hodi hatene dosente hira mak sei reforma iha tinan-ne’e ka tinan
hirak mai, nst. Hirak-ne’e bele sai nu’udar baseline ba planeamentu UNTL
nian.
Loke oportunidade
ba timoroan hotu hodi hola parte. Fó oportunidade ba alumni sira ne’ebé mellór (Top
10), no sira mak iha abilidade natoon hodi kontinua estudu. Oferese bolsa
ba sira. Labele sente sira sai ameasa ba kargu xefia sira. Intensiva kursu ba
manorin sira mak daudaun hanorin ho nivel estudu lisensiatura (asistente juniór
no seniór). Promove sira atraves oferese bolsa ba sira hodi kontinua
estudu, liuhosi koperasaun internasionál ho universidade mellór sira hosi
rai-seluk.
Se la halo
hirak-ne’e mak, tinan ba tinan ita sei halerik nafatin ba menus dosente. No se
nune’e beibeik maka, mehi ba futuru kualidade edukasaun aas sei sai de’it
nu’udar mehi ne’ebé nunka realiza. No ita sei repete de’it problema hirak mak
haktuir iha hakerek ida-ne’e.
Hakerek ida-ne’e,
nu’udar karta domin ida-ne’ebé mai hosi timoroan ida-ne’ebé iha paisaun ba
edukasaun. No ba UNTL, nu’udar eis dosente no mós nu’udar alumni ida. Hosi fuan ba fuan hato’o ba malu naksalak
mak UNTL hasala. Ita hadomi timór, ita orgullu nu’udar timoroan. Se
orgullu nu’udar timoroan, mak ita orgullu ho universidade sira mak daudaun ne’e
ita-nia nasaun iha. Hamutuk ita mellora ita-nia sistema edukasaun. Nafatin
luta, atu edukasaun tenke sai de’it instrumentu ba libertasaun ignoránsia
umana.
Yogyakarta, 14
fevereiru, 2026.
Felíz loron-domin
nian.



