sábado, 24 de setembro de 2022

Análize Implementasaun Decreto Lei no.33/2008 de 27 de Agosto: Higiene e Ordem Públicas: Estudu kazu iha Munisípiu Covalima

 

Análize Implementasaun Decreto Lei no.33/2008 de 27 de Agosto: Higiene e Ordem Públicas: Estudu kazu iha Munisípiu Covalima

                          


Cesar Ferreira Amaral[1]

Autoridade Munisípiu Covalima, daudaun ne’e (27 agosto, 2022) implementa hela Decreto lei ida-ne’e. Autoridade munisípiu sira, inklui komunidade balun ezekuta lei ne’e, liuhosi halo limpeza (oho) komunidade nia animál, hafoin fahe ba prizaun munisipál no uma-mahon/madre sira iha Salele, Postu Administrativu Tilomar[2], (ida-ne’e mekanizmu dahuluk ne’ebé autoridade uza hodi ezekuta dekretu lei refere) . Mekanizmu dahuluk ne’e hetan krítika maka’as hosi entidade oioin, liuhosi mídia sosiál ne’ebé rezulta Concelho Consultivo Municipal (CCM) eziji reuniaun extra-ordinária ho Autoridade Munisipál, hodi muda mekanizmu ne’e[3]. Mekanizmu daruak mak hetan aprovasaun hosi CCM heteten katak ; “Oho animál labele lori ba uma mahon madre sira salele, maibé tenki fó fila na’in”. Mekanizmu ida-ne’e hahú ona implementa iha Postu Suai, iha loron 23 fulan-setembru tinan, 2022.

Hosi implementasaun iha leten, hakarak halo análize krítiku ida kona-ba kazu ne’e. Implementasaun mekanizmu dahuluk hosi Autoridade Munisipál nian, to’o de’it iha implementa “lei”, (Bos husu karik, hatán de’it dehan ami ezekuta ona! Ka ema krítika karik dehan ami hala’o/ezekuta lei![4]), la konsege haree aspetu seluk hosi lei nian ka objetivu lei; Justisa, benefísiu no serteza lei[5], nune’e ema barak krítika muda mekanizmu, maibé mekanizmu foun la konsege hakonu nafatin objetivu hosi lei liuliu justisa no benefísiu hosi lei. Mekanizmu daruak ne’ebé CCM aprova hateke hosi lidun serteza lei nian, ne’e sala!, tanba kontra dekretu lei refere. (Cf. Decreto lei no.33/2008 art. 11 destino dos animais e materiais perdidos); Iha artigu refere hateten “animál no sasan sira ne’ebé foti  ne’e entrega ba Institusaun karidade no asistensia sosiál”. Ida-ne’e signifika implementasaun mekanizmu daruak ne’ebé CCM no Autoridade Munisipál opta ne’e nu’udar afirmasaun ida atu hatete katak mekanizmu dahuluk ne’e sala, tan ne’e autoridade iha devér morál atu selu fali, ka fó fila animál sira ne’ebé uluk oho iha Tilomar ba animál nia na’in. Se autoridade munisipál la kumpri nia devér morál ne’e maka animál-na’in iha direitu absoluta atu prosesa autoridade munisipál tuir prosesu judisiáriu mak vigora iha estadu Timor-Leste nian.

Parte seluk, Autoridade Munisipál la tetu konsekuénsia hosi ezekusaun lei refere: Konsekuénsia sosio-kulturál, ekonómiku, psikolójika hosi ema hirak ne’ebé lakon sira-nia animál. Autoridade rasik uza populasaun balun hodi tulun autoridade munisipál ba oho populasaun seluk nia animál, ne’ebé sosialmente bele hakotu sira-nia relasaun familiár, kulturalmente sira sei hirus (rakat) ba malu karik halo lia-mate ka lia-moris ruma, ekonomikamente hakotu ema nia ekonomia familiár ne’ebé depende de’it  ba fa’an ka troka animál hodi hetan osan ka objetu seluk, no psikolojikamente komunidade trauma, tauk, stres tan nia lakon nia animál (Animal nia fíziku) no mós lakon nia oan nia futuru, tanba laiha ona animál hodi sustenta oan nia eskola (futuru). Hirak ne’e maka Autoridade munisipál la konsege hanoin hetan ou finjidu la hahoin hetan, ka dalaruma la hatene duni!

Autoridade Munisipál hanoin de’it mak hijiene no ordén públika, tan ne’e mak orienta komunidade hotu tenki sulan nia animál iha fatin/luhan. Hanoin de’it katak, se família/uma-ka’in ida nia iha animál barak mak nia sei gasta tempu lubuk atu sustenta animál ne’e nia vida (laiha oportunidade seluk ba buka moris) ida-ne’e bele afeta maka’as liután ba komunidade nia moris ba aspetu hotu mak mensiona iha leten. Autoridade la husu tanba sá tinan-20 ona ita ukun-an maioria komunidade nafatin haki’ak animál ba sustenta ekonomia familiár? Fukun no naksalak ne’e iha ne’ebé? Autoridade la hanoin se iha ona estratejia ruma hodi minimiza dependensia ekonómika komunidade nian ba haki’ak animál? Hirak ne’e la halo, maibé “oho” tan. Uza razaun absurdu sira katak ema movimenta ba mai bele hetan dezastre hosi animál, animál tama ema nia to’os, ema labele hela hamutuk ho animál nst. La konsege halo leitura filozófika, sosiolójika no antropolójika ba kondisaun moris komunidade rai ne’ebá nian. Tanba sá ema hela hamutuk ho animál? Animál tama to’os karik komunidade rai ne’e nian solusiona oinsá (kulturalmente)? Kestaun lubuk ne’ebé iha diskusaun la mosu iha makaer-ukun sira-nia hanoin. Nune’e rezultadu desizaun hanesan ita haree daudaun.

Hosi rezultadu análize iha leten, hateten de’it katak seidauk tempu atu implementa lei ne’e. Autoridade munisipál di’ak liu rezolve lai moris (susar no terus) komunidade nian, iha aspetu seluk (la’ós iha Hijiene no Orden Públicas). Rezolve lai ki’ak, hamlaha, moras, estrada-aat, bee-laiha, eletrisidade laiha, edukasaun ne’ebé hakdasak hela no problema boot seluk tan ne’ebé komunidade enfrenta. Hafoin hakat liu problema hirak ne’e, bele ona implementa lei ne’e. Maski nune’e, implementasaun nafatin tetu objetivu hosi lei ida; Justisa, benefísiu no serteza, atu nune’e ema hotu bele sente moris iha justisa. Se lae mak ema uito’an de’it mak senti ukun-rasik an ida loloos, ema seluk sente terus no bainaka iha nia rain rasik.


[1] Sidadaun Munisípiu Covalima (Opiniaun Pesoál, la reprezenta instituisaun ruma mak haknaar-an ba).

[2] (Cf. Page Facebook Ofisiál  Administração Municipal de Covalima, publika iha loron 27 fulan-agostu, 2022).

[3] Akompaña notísia cova5 News ne’ebé publika iha loron 15 fulan-setembru,2022.

[4] Aktu ida-ne’e mak Adolf Hitler (Nazizmu) iha alemaña halo ba povu Judeu sira iha sékulu hirak ba kotuk.

[5] (Cf. Gustav Radbruch; Objetivo da Lei).  

EVIKSAUN NO DIREITU BA SIDADE

EVIKSAUN NO DIREITU BA SIDADE                                                                                                               ...