sexta-feira, 3 de abril de 2026

VIA DOLOROSA POVU TIMOR-LESTE: JORNADA SOFRIMENTU SOSIÁL NO ESPERANSA POLÍTIKA IHA SELEBRASAUN PÁSKUA.

VIA DOLOROSA POVU TIMOR-LESTE: JORNADA SOFRIMENTU SOSIÁL NO ESPERANSA POLÍTIKA IHA SELEBRASAUN PÁSKUA

Cesar Ferreira Amaral

Timor-Leste, nu’udar estadu ida-ne’ebé moris hosi sofrimentu sosiál no polítika ida naruk; enfrenta kolonializasaun ne’ebé naruk, agresaun militár, invazaun territoriál, no violasaun direitos humanos ne’ebé estruturadu, sistemátiku no masivu. Iha luta ba ukun rasik-an, povu Timor-Leste hotu obrigadu leba Kruz ida todan tebes. Lakon rai, lakon hela-fatin, lakon família (oan, inan no aman), inklui lakon sira-nia futuru.

Iha realidade moruk ida-ne’e nia leet, Timor-Leste iha fiar katolisizmu ne’ebé forte. Populasaun liu pursentu 96% mak fiar ba relijiaun ida-ne’e.  Ida-ne’e fó espasu espirituál ida, iha-ne’ebé sofrimentu ne’e hetan esperiénsia no interpretasaun, partikularmente liuhusi selebrasaun Páskua nian ho ninia símbolu sentrál: Via Dolorosa; dalan sofrimentu nian ne’ebé Kristu lori nia krús la’o no hakat liu hodi to’o iha nia krusifikasaun ikus nian, iha foho Kalváriu. 

Metáfora Via Dolorosa, fó linguajen relijioza ida hodi halo leitura filafali istória todan povu Timor-Leste nian nu’udar dalan terus nian.   Ne’e la’ós simplesmente haree hanesan série trajédia sira, maibé nu’udar fatin ida, iha-ne’ebé povu ka emar sira-nia kanek hasoru solidariedade Divina ka iha linguajen filozófika bolu (solidariedade transendentál). Kristu nia dalan Krús hatudu katak, teolojikamente Kristu la dook hosi vítima sira injustisa nian, maibé Nia prezente ho hirak ne’ebé ta'uk, presaun, hamlaha, deslokasaun forsada, matan-been no inan sira ne'ebé lakon sira-nia oan nia leet. Simplesmente, Kristu hamutuk ho povu kbiit-laek.

Hakerek ida-ne’e esplora oinsá Via Dolorosa bele haree nu’udar “dalan sofrimentu” povu Timor-Leste nian no fonte esperansa polítika ba futuru. Hodi liga esperiénsia istóriku sira kona-ba violénsia no violasaun direitus umanus ho símbolu sira Páskua nian. Ensaiu ida-ne'e hakarak hatudu katak selebrasaun fiar nian nunka neutru: ida-ne'e bele sai espasu ida atu prezerva memória vítima sira-nian, haburas esperansa ba justisa, no inspira kompromisu no desizaun polítiku ida ne'ebé justu no umanu liu.

Via Dolorosa: Dalan sofrimentu no ninia signifikadu

Via dolorosa, nia sentidu iha lian-tetun nu’udar “dalan terus nian” ka iha lian-indonésia signifika “jalan penderitaan”. Iha tradisaun katolisizmu, ida-ne’e indika ba dalan hirak-ne’ebé Kristu lori nia krús hakat liu hodi to’o ba fatin kastigu ikus nian (fatin krusifikasaun) iha foho Kalváriu nia tutun. Iha tradisaun kreda nian, dalan hirak-ne’e haktuir fila-fali liuhosi estasaun sira (koñesidu ho dalan krús) ne’ebé baibain hala’o hafoin liutiha sinzas (ahuk-desan), durante sexta-feira kada semana, ba to’o sexta ikus iha semana Santa ka sesta-feira Santa.   Estasaun hirak-ne’e haktuir hikas kristu nia terus; monu no hamriik, ema hewai nia, hasoru malu ho nia dixiplu sira, inklui hasoru malu ho povu baibain sira iha dalan.

Iha interpretasaun teolojia libertadora, Via dolorosa nu’udar símbolu ida forte katak, Kristu hola-parte (hamutuk) ho povu oprimidu sira; povu ki’ik, ki’ak no marjinalizadu. Signifika Kristu la neutru, maibé Kristu foti no desidi posizaun hodi hamutuk ho povu kiik, ki’ak no ema maksalak sira.

Kruz ne’ebé todan, isin ne’ebé kanek, hakneak, refleta no deskreve esperénsia hosi ema hirak mak durante ne’e ninia direitu violadu, hetan ameasa atu tenke nonok (taka-ibun) ba injustisa, ka durante ne’e marjinaliza hosi ordén sosiál sira-ne’ebé justu. Maibé dalan la to’o de’it iha Golgota; nia hakat liu to’o ba resureisaun (moris-hias).  Nune’e, terus hirak-ne’e la’ós de’it haree nu’udar parte ikus, maibé nu’udar dalan ba renovasaun moris. Ba komunidade hirak mak hasoru violénsia estruturál no sistemátiku, símbolu Via Dolorosa oferese no fó sentidu atu refeleta terus ne’ebé enfrenta no tenke luta-kontra atu bele hafoun hikas moris ne’e, sem romantiza terus hirak-ne’e nune’e bele loke espasu ba interpretasaun sosio-polítiku fiar nian.  

Sofrimentu sosiál povu Timór nian nu’udar “Via Dolorosa”

Istória povu Timor-Leste nian nakonu ho epizódiu sofrimentu naruk ne’ebé haterus, hakanek no harahun povu timor nia moris no futuru. Kolonializasaun Portugés, invazaun no opresaun hosi militár Indonézia, deskolasaun masa forsada, hamlaha, no forma violasaun direitos humanos ne’ebé klara, grave no sistemátiku, husik hela kanek, fitar no trauma ne’ebé kle’an to’o oras-ne’e. Hafoin ukun rasik-an, violasaun ba direitu povu ki’ik nian kontinua, liuhosi desizaun públika sira. Iha períodu no prosesu hirak-ne’e, família barak lakon ema hirak mak sira hadomi, lakon hela-fatin, aldeia sira hetan destruisaun, hela ho ta’uk ho trauma, no espasu hotu sai de’it nu’udar espasu nakukun no traumátiku. Sofrimentu hirak-ne’e, la’ós de’it hamosu  kanek fíziku maibé mós harahun konfiansa ba an rasik no koletiva inklui harahun esperansa ba moris ne’ebé justu no dignu.

Se ita komprende Via dolorosa nu’udar dalan terus nian ne’ebé Kristu hakat liu hodi to’o ba Kalváriu mak, istória luta libertasaun Pátria no Povu Timor-Leste nian tenke lee no intepreta nu’udar “dalan kruz nasaun nian, ne’ebé estadu kolonializadór, invazadór,  obriga atu lori kruz todan sira, hanesan violénsia estruturál, dezlokasaun forsada, violasaun direitos humanos sistemátiku no grave nst.  Iha kontestu ohin-loron, via dolorosa mak, diskriminasaun, injustisa, no marjinalizasaun ne’ebé estadu halo hasoru nia povu rasik. Edukasaun ne’ebé haksadak, saúde kolapsu, eviksaun sem rekompensa, ki’ak multidimensionál, setór estratéjiku hotu la dezenvolve, ne’ebé afeta direta ba povu kbiit-laek nia moris loroloron.

Atu hateten, sofrimentu sosiál hirak-ne’e, labele sai de’it nu’udar kolesaun istória trájiku sira ne’ebé mak namkari iha memória ema idaidak nian. Liuhosi narativa, rituál, prátika relijioza, esperiénsia moruk hirak-ne’e tenke sai nu’udar memória koletiva ne’ebé sei haktuir hosi jerasaun ba jerasaun. Memória kona-ba violénsia sira nu’udar imperativu kategóriku ida (dehan Kant); fó hanoin ba ita atu labele akontese no repete tan, no mós hirak-ne’e tenke sai nu’udar fontes morál hodi afirma dignidade povu oprimidu nian ne’ebé durante tinan barak elite sira marjinaliza.

Selebrasaun Páskua: Espasu ba memória polítika no esperansa

Iha antesedénsia istórika ne’ebé nakonu ho sofrimentu no kanek, selebrasaun Páskoa iha  signifikadu kontestuál ne’ebé kle’an ba povu Timor-Leste. Semana Santa, estasaun Krús, devosaun oioin ba Kristu nia paixaun fó espasu ida ba ema hanoin hikas Kristu nia dalan terus nian no reflete sira-nia istória rasik liuhosi roman liturjia nian. Bainhira ema reflete kona-ba Estasaun Krús nian; Jesus nia monu,ema hewai Nia, no hasoru malu ho feto sira ne’ebé tanis, ema mós refleta kona-ba kondisaun povu oprimidu nian. Povu hirak-ne’ebé hasoru violénsia, dezlokasaun forsada, no ema hirak-ne’ebé lakon ne’ebé dalabarak labele konta.

Iha tempu hanesan, Páskua la’ós de’it tempu atu hanoin hikas kanek sira ka memoriza trauma sira, maibé nu’udar selebrasaun moris-hi’as nian. Iha orasaun, omilia no knananuk sira, espresa esperansa ba moris-foun: nasaun ida livre hosi tauk, vítima sira hetan fali sira-nia dignidade, no polítika ida-ne'ebé la hamosu ona vítima foun sira. Esperansa polítika ideál hirak-ne'e la'ós espresa de’it iha linguajen téknika, iha momentu kampaña, ka iha de’it relatóriu sira. Maibé, oinsá hatuur iha kompromisu polítiku no desizaun públiku sira.  Líder sira ne’ebé tau as justisa iha sira-nia desizaun, lei sira-ne’ebé proteje povu kbiit-laek sira, no la promove impunidade ba violadór sira. Husi ida-ne’e,  klaru katak espasu relijiozu funsiona simultaneamente nu’udar espasu polítiku, fatin ida, iha-ne’ebé ema dezeña nia mehi kona-ba sosiedade ida ne’ebé umanu no justu liu.

Konkluzaun: Husi Dalan Krús ba Estadu nia Moris-Hi’as

Leitura ba Timor-Leste nia istória nu’udar Via Dolorosa, signifika rekoñese katak nasaun ida-ne’e nia identidade  la’ós de’it harii hosi vitória polítika sira, maibé mós hosi povu oprimidu nia sofrimentu; kanek iha povu nia isin no klamar. Dalan istóriku Krús nian nakonu ho violénsia, dezlokasaun, no lakon, reflete Kristu nia dalan terus nian; lori Krús, ema hewai to’o hedi iha Krús. Maibé, Páskua fó hanoin mai ita katak Dalan Krús nian la’ós istória nia rohan. Iha moris-hi'as (resureisaun) ne’ebé afirma katak kualkér orden ne'ebé harii iha opresaun ikus mai tenke rahun. Lia-loos nunka mate. Nia sei harahun kualker opresaun sira.

Iha roman ida-ne’e, esperansa polítika povu timoroan nian ba justisa ba vítima sira, rekoñesimentu ba lia-loos istóriku, rekonsiliasaun ne’ebé la absolve responsabilidade, no dezenvolvimentu ne’ebé favorese povu oprimidu bele komprende nu’udar forma konkreta sira fiar nian iha moris-hi’as ne’ebé hale’u iha ambiente sosiál no polítika. Ikus mai, interpreta “Via Dolorosa povu Timor” katak lakohi haluha pasadu no lakohi romantiza sofrimentu. Memória kona-ba Dalan Krús nian nu’udar memória istóriku tenke prezerva atu nune'e vítima sira labele hamoos hosi narrativa nasionál, maibé memória ne'e tenke sai matadalan (baze morál) hodi orienta povu hodi barani ko’alia atu bele muda realidade sira ne'ebé la justu. Nune’e, selebrasaun Páskua nu’udar konvite rohan-laek ba Kreda no povu Timor-Leste atu la’o hamutuk hosi krús ba moris-hi’as: husi pasadu ne’ebé nakonu ho kanek ba futuru iha-ne’ebé justu, dame no dignidade povu oprimidu nian hetan respeitu loloos.

 

Feliz Páscoa ba Timoroan sira-ne’ebé selebra

Yogyakarta, 03 de Abril, 2026.

 

Referénsia

BBC Indonesia. (2023, 19 Maret). Menengok tragedi pembantaian di Suai pasca referendum Timor Timur. BBC News Indonesia.

Tirto.id. (2019, 8 Juni). Gelap-terang Katolik dan Islam di Timor Leste. Tirto.id.

Paroki Vianney. (2019, 1 Mei). Via Dolorosa, jalan kesengsaraan. Paroki Santo Yohanes Maria Vianney.

Katolikana. (2025, 9 Maret). Devosi jalan salib: Sejarah dan makna bagi umat Katolik. Katolikana.

Lawinsight. (2022, 23 Januari). Penegakan pelanggaran hak asasi manusia (HAM) berat di Timor Timur 1999. Lawinsight.

 

 

 

sábado, 14 de fevereiro de 2026

DEMOKRASIA KAMPUS NO REFORMA DOSENTE IHA UNTL

 

DEMOKRASIA KAMPUS NO REFORMA DOSENTE IHA UNTL

(Karta domin ba ensinu superiór sira iha Timor-Leste no ema sira mak hadomi Timór)

 

Cesar Ferreira Amaral

Estudante Programa Mestradu Filozofia- Universitas Gadjah Mada

 

Ko’alia kona-ba demokrasia, dalabarak liu ema hanoin katak mak “eleisaun” de’it. Tinan-5 ba sentru votasaun hodi hili reprezentante ida ba tur iha órgaun soberania sira. Ema haluha atu ko’alia demokrasia hafoin eleisaun. Ida-ne’e ita bele sukat hosi, bainhira sosiedade maioria nonok haree desizaun ruma naksalak hosi mahukun sira.

Demokrasia tuir loos, nu’udar asuntu ne’ebé tenke belit iha sidadaun ida nia isin no klamar, iha ambiente estadu direitu demokrátiku. Demokrasia la’ós asuntu mak ko’alia de’it iha eleisaun (demokrasia prosedurál) maibé bele diskute iha espasu ne’ebé de’it, iha estadu sira mak adota sistema estadu direitu demokrátiku. Demokrasia la’ós identiku de’it ho eleisaun, maibé liután ida-ne’e mak rasionalidade no moris di’ak povu nian (demokrasia substansiál).

Ein jerál demokrasia ko’alia kona-ba partisipasaun sidadaun sira-nian iha desizaun públika sira. Sidadaun ka povu mak iha knaar boot liu atu halo desizaun sira ba moris di’ak povu nian no (res pública). (lee: demokrasia substansiál).

Iha ambiente kampus, ita rona liafuan demokrasia kampus. Saida mak ida-ne’e?. Ida-ne’e refere ba prinsípiu sira demokrasia nian mak implementa iha ambiente universidade ka institutu superiór sira. Ida-ne’e kona-ba partisipasaun estudante ka universitáriu sira-nian iha kontrolu ba desizaun sira iha kampus, kona-ba diálogu ka diskusaun, eleisaun, nst.

Kona-ba demokrasia iha kampus, sosiedade maioria seidauk inteira nu’udar kultura ida. Ita haree iha loron hirak liubá, bainhira PNTL tama ba kampus ida iha Dili (UNITAL), no diskute malu ho universitáriu sira ne’ebé halo hela manifestasaun hasoru estrutura reitoria nian. La’ós foin dala ida PNTL tama ba resintu kampus, maibé akontese fila-fila ona. Hirak-ne’e nu’udar indikadór balun hosi saida mak temi iha leten.

Pesoalmente hakfodak tebes. Hanoin katak, 24 anos ona independénsia, sosiedade barak inteira ona demokrasia sai nu’udar kultura ida. Afinál prezume hirak-ne’e sala. Iróniku liután mak, la’ós povu hirak-ne’ebé la konsege halo estudu boot mak lahatene, maibé PNTL sira ne’ebé loloos nu’udar guardiaun no portadór devér povu nian mak la komprende, inklui la konsege separa asuntu sira. PNTL gosta interven asuntu sira iha kampus ne’ebé fora hosi sira-nia área.

Komentáriu barak iha mídia-sosiál husu atu manifestante sira ko’alia ho didi’ak (atu dehan ho etiketa) hasoru PNTL sira, iha momentu PNTL balun tama resintu universidade (UNITAL). Ida-ne’e hatudu ema sira mak komentáriu la entende ou karik seidauk entende saida mak estudante sira halo, no tanba sá sira la konkorda ho PNTL sira tama bá resintu universidade nian?

Iha mundu akadémiku, kampus nu’udar instituisaun autónomu. Nia iha nia prinsípiu no valores rasik ne’ebé sai baze hodi orienta universidade sira iha mundu tomak atu halo saida, halo ba sé no bá ne’ebé? Tanba sá PNTL labele interven saida mak akontese iha kampus, esetu bainhira akontese krime ruma?

Ida-ne’e tanba, tuir prinsípiu no valór sira, kampus tenke livre hosi intervensaun esternál sá de’it hosi sé de’it, tantu individuu ka grupu. Universidade ka institutu superiór sira iha liberdade akadémika atu halo sá de’it banati ba prinsípiu no valores universidade nian. Sa tan manifestasaun. Ida-ne’e iha kampus hotu iha mundu tomak promove nu’udar parte hosi liberdade espresaun akadémika.(lee: magna charta universidade nian).

Kampus tenke livre hosi intervensaun esternál.  Atu nune’e bele prodús siénsia ka lia-loos no justisa liuhosi dalan ne’ebé siénsia konkorda ona, ka tuir dalan metodolojia ba de’it interese umanidade. Kampus tenke sai espasu ba prodús verdade no justisa alternativa.

Se kampus hetan ona intervensaun hosi parte balun maka, nia sei la prodús lia-loos tuir baze metodolojia nian, maibé iha tendénsia prodús siénsia ka filozofia tuir de’it interese ema hirak mak interven, ka interese grupu balun nian.  Tanba ne’e importante tebes atu ema hotu hatene autonomia kampus nian, hodi labele sasurut arbiru.  

Autonomia kampus importante tebes tanba bele hasa’e kreatividade estudante sira-nian no sira sente livre liu atu partisipa iha diskusaun, peskiza, no projetu sira lahó presaun esterna. Liberdade no autonomia ida-ne’e haforte liután  dezenvolvimentu abilidade sira, liuliu dezenvolve abilidade hanoin krítiku no analítiku estudante sira-nian.

Sosiedade hotu tenke kontrola másimu atu kampus labele sai de’it servidór ba grupu ki’ik balun nia interese. Ho lian-seluk, kampus labele sai portavós mahukun nian.  Se kampus sees ona hosi nia prinsípiu no valór sira-ne’ebé kampus iha mak, hosi ne’e kedas ita tau tali ba kakorok sivilizasaun umana nian. No estadu iha ona dalan bá estadu falladu.  

Kona-ba reforma dosente iha UNTL

Reitór UNTL iha nia deklarasaun iha mídia sira hateten, UNTL menus rekursu hodi troka ka substitui manorin/dosente sira mak reforma ona. (haree deklarasaun ne’e iha mídia sira; GMNTV nst).  Ida-ne’e liga ho dosente sira departamentu lian-portugés nian ne’ebé mak foin reformadu iha fulan kotuk.

Saida mak sala hosi deklarasaun ida-ne’e? Se ita rona ho lalais de’it, laiha buat ruma sala. Maibé se ita rona, hafoin haree ho oklu krítiku maka deklarasaun ida-ne’e problemátiku, ne’ebé refleta mál jestaun no polítika hosi UNTL rasik, (maske ne’e la’ós kulpa Reitór atuál nian?).  

Iha timoroan barak loos ne’ebé matenek tebes atu troka ema hirak-ne’e. UNTL rasik iha nia alumni barak tebes ne’ebé remata nia estudu ona iha mestradu/a no doutoradu/a, no mós balun halo estudu hela. Maski estudu hirak-ne’e, balun la’ós hosi bolsa ne’ebé UNTL oferese.

UNTL antes reforma  dosente sira, la hanoin kona-ba sé mak bele substitui?. Reforma ona mak foin hanoin. Se reforma ona mak foin hanoin, mak sei mosu deklarasaun hanesan Reitór hateten; UNTL menus rekursu! Ita sei buka dalan. Ida-ne’e iha jestaun hatudu ita falla.

Hanesan haktuir ona iha leten, deklarasaun Reitór nian refleta UNTL  durante tinan-26 ona seidauk iha polítika no jestaun ida di’ak ka integradu hodi oinsá bele akumula timoroan hirak-ne’ebé matenek, liuhosi rekrutamentu ne’ebé justu no transparente ba dosente sira. Laiha polítika reforma, no laiha polítika oinsá promove melhores graduados/as  ba kontinua estudu liuhosi bolsa ne’ebé UNTL bele oferese.  

Durante ne’e UNTL la halo ida-ne’e. Justru, difikulta tan mak iha liuhosi burokrasia ne’ebé iha. Hein katak, Reitór atuál bele inisia polítika hirak-ne’e, atu iha futuru la mosu tan deklarasaun sira hanesan foin lalais ne’e. Pesoalmente nafatin optimista ba estrutura atuál atu halo reforma ka melloria jestaun no polítika sira mak UNTL iha.  

Integra iha Planu Orsamentál ba rekrutamentu dosente sira tuir área espesializada mak presiza. Halo mapeamentu hodi hatene dosente hira mak sei reforma iha tinan-ne’e ka tinan hirak mai, nst. Hirak-ne’e bele sai nu’udar baseline ba planeamentu UNTL nian.

Loke oportunidade ba timoroan hotu hodi hola parte. Fó oportunidade ba alumni sira ne’ebé mellór (Top 10), no sira mak iha abilidade natoon hodi kontinua estudu. Oferese bolsa ba sira. Labele sente sira sai ameasa ba kargu xefia sira. Intensiva kursu ba manorin sira mak daudaun hanorin ho nivel estudu lisensiatura (asistente juniór no seniór). Promove sira atraves oferese bolsa ba sira hodi kontinua estudu, liuhosi koperasaun internasionál ho universidade mellór sira hosi rai-seluk.

Se la halo hirak-ne’e mak, tinan ba tinan ita sei halerik nafatin ba menus dosente. No se nune’e beibeik maka, mehi ba futuru kualidade edukasaun aas sei sai de’it nu’udar mehi ne’ebé nunka realiza. No ita sei repete de’it problema hirak mak haktuir iha hakerek ida-ne’e.  

Hakerek ida-ne’e, nu’udar karta domin ida-ne’ebé mai hosi timoroan ida-ne’ebé iha paisaun ba edukasaun. No ba UNTL, nu’udar eis dosente no mós nu’udar alumni ida. Hosi fuan ba fuan hato’o ba malu naksalak mak UNTL hasala. Ita hadomi timór, ita orgullu nu’udar timoroan. Se orgullu nu’udar timoroan, mak ita orgullu ho universidade sira mak daudaun ne’e ita-nia nasaun iha. Hamutuk ita mellora ita-nia sistema edukasaun. Nafatin luta, atu edukasaun tenke sai de’it instrumentu ba libertasaun ignoránsia umana.

 

Yogyakarta, 14 fevereiru, 2026.  

Felíz loron-domin nian.


segunda-feira, 17 de novembro de 2025

PODÉR, DISKURSU, NO VIOLÉNSIA IHA ENSINU SUPERIÓR IHA TIMOR-LESTE

 

PODÉR, DISKURSU, NO VIOLÉNSIA IHA ENSINU SUPERIÓR IHA TIMOR-LESTE


Cesar Ferreira Amaral


Fontes foto: https://ykp.or.id/datainfo/materi/category/sexviolance

Ensinu superiór iha mundu tomak, ne’e nu’udar espasu ba liberdade, diálogu, produsaun koñesimentu krítiku no libertasaun ignoránsia. Universidade sira iha knaar ontolójiku as liu ne’ebé hatuur ona iha magna charta universidade nian ne’ebé serve nu’udar fuan sosiedade nian (lee: magna charta universitatum). Maibé, iha imajen ideál ida-ne'e nia kotuk, infelizmente iha relasaun podér ida-ne'ebé kompleksu no subar. Kazu asédiu seksuál entre dosente no estudante sira iha kampus sira iha Timor-Leste, represaun ne’ebé jornalista sira hasoru foin daudaun iha Universidade Dili (UNDIL) ne’ebé atu halo kobertura ba kazu sira-ne’e, no violénsia sira seluk, ne’e la’ós kestaun pesoál (entre privadu feto ida no mane ida), maibé nu’udar fenómenu estruturál ne’ebé reflete oinsá podér funsiona iha instituisaun edukasionál nia laran. Aktu hirak-ne’e kontráriu ho esénsia kampus nian inklui traisaun ba dignidade umana.

Kazu sira kona-ba asédiu seksuál akontese beibeik iha espasu públiku iha Timor-Leste. Maioria ne’ebé sai vítima mak feto sira-ne’ebé vulneravel. Iha kazu ikus, ita foin akompaña (bele haree mídia sira), dosente ida iha Fakuldade Siénsia Sosiál no Polítika, Fakuldade Edukasaun Arte no Umanidade-UNTL no mós iha UNDIL ne’ebé diskonfia halo asédiu seksuál hasoru estudante sira. Antes ne’e, ita haree, lee no rona, kona-ba bimbing monografia iha kareta laran iha UNPAZ, kazu Fakuldade Medisina Siénsia Saúde UNTL nian, nst.

Atu hateten, hosi espasu diabu nian bá to’o Maromak nia ain-hun, kuaze akontese hotu. Hosi kazu hirak-ne’e hotu, vítima uito’an de’it mak ko’alia sai (speak up), barak mak dalaruma sei ta’uk no hili dalan silénsiu. Vítima ne’ebé fó sai dalaruma, hetan resposta negativa hosi sosiedade ne’ebé halo feto ida moris dilemátiku (entre livre no presaun). Dalawa’in, aktu sira-ne’e ema normaliza liuhosi hasai narrativa ka diskursu oi-oin; “tanba feto hatais saia badak bá kampus, evidénsia laiha, kaer de’it ne’e normál, i até ke dosente balun defende tan nia maluk sira, nst.”

Iha ensaiu ida-ne’e, ita buka atu hatene, tanba sá narrativa no diskursu hirak-ne’e mosu? Saida mak iha narrativa ida-ne’e nia kotuk (noumena)? Tanbá sá kampus sees hosi nia knaar ontolojia nian? Tanbá sá ema mak iha podér sempre asegura no proteje malu? Tanba sá sosiedade mout iha ejemonia podér nian hodi normaliza aktu ne’e? Tanba sá vítima barak hili dalan nonok iha trauma nia laran?

Utiliza perspetiva filozófiku hosi filózofu boot Michel Foucault nian, hamaluk ho roman teorétiku hosi filózofu boot seluk, ensaiu ida-ne'e sei esplora oinsá podér funsiona liuhosi diskursu, vijilánsia, no kontrolu ba “isin” no narrativa sira, hodi prodús forma violénsia ne'ebé subar-an no metin (lejitimadu) iha ensinu superiór nia laran. Komprensaun krítiku ida-ne'e krusiál atu loke espasu sira ba rezisténsia no reforma iha ambiente akademia nia laran, no ideál liu mak kria espasu ida-ne'ebé seguru no justu ba universitáriu sira hotu iha Timor-Leste.

Perspetiva filozófika ne’ebé Foucault propoin, hanoin katak relevante no urjente tebes atu rezolve kestaun sira kona-ba asédiu seksuál no represaun jornalista nian iha ensinu superiór, iha fulan hirak ikus ne’e. Foucault oferese komprensaun ida radikál kona-ba oinsá podér funsiona iha instituisaun públiku nia laran, no rejeita vizaun ka perspetiva sira kona-ba podér nu'udar monopóliu hosi indivíduu ka grupu ida nian de'it; envezde nu’udar rede relasaun nian ne'ebé maka inkorpora ona iha prátika sosiál oioin, inklui instituisaun edukasionál sira.

Espesífikamente, Foucault hatudu katak koñesimentu no podér iha ligasaun metin. Koñesimentu ne'ebé prodús hosi instituisaun ensinu superiór sira la'ós neutru ka objetivu, maibé forma hosi relasaun podér nian ne'ebé orienta hahalok sira, isin sira, no diskursu sira ne'ebé konsidera loos no lejítimu (rejime sira lia-loos nian, ka lia-loos iha rejime rasik). Diskursu sira iha kampus sira bele funsiona hanesan instrumentu sira atu regula, kontrola, no mós fó fatin ba hamosu violénsia simbóliku no fíziku, hanesan asédiu seksuál, ne'ebé dala barak subar ka asegura hosi norma no ema mak iha podér sira.

Podér no Koñesimentu

Michel Foucault nu’udar filózofu boot ida, ne’ebé moris iha loron-15, fulan-outubru, tinan-1926, iha kota Poitiers iha Fransa, no nia mate iha loron-25, fulan-juñu, tinan-1984 iha Paris. Nia sai famozu tanba halo krítika maka’as ba instituisaun sosiál sira, espesiál liu iha Psikiatra, medisina, nst. Ita hatene konseitu importante barak mak nia ko’alia, hanesan; Podér, Dispozitivu podér (vijilánsia no punisaun), arkitetura podér, hatene kona-ba isin (saber sobre o corpo), arqueolologia do saber, genelogia do saber no seluk tan. Bele lee iha referénsia sira seluk atu komprende konseitu hirak-ne’e.

Kona-ba podér, tuir Foucault nu’udar relasaun forsa entre ema no ema ka grupu sosial sira, no podér ne’e rasik abstratu (la eziste konkretamente) maibé realmente nia akontese iha fatin sira hotu. No atu define no fó podér, ema mak determina ba malu. Poder la’o tranzisaun hosi ema ba ema, tuir rede.(Foucault, 1988).  Podér no koñesimentu iha relasaun metin. Ema mak iha koñesimentu, nia iha podér. Ema mak iha podér, nia bele halo “vijilánsia” no “punisaun”.

Liuhosi Podér bele kontrola ema-nia asesu ba informasaun, ba soin sira, ba hahan, ba saúde, ba edukasaun no hirak seluk tan. Kazu ne’ebé akontese iha UNTL, UNPAZ, UNDIL, no fatin públiku sira seluk hatudu oinsá podér ne’e funsiona realmente. Foucault dehan, atu ema bele kontrola ema seluk mak, tenke iha vijilánsia no punisaun. Liuhosi vijilánsia no punisaun ema mak iha podér koko kontrola sosiedade. (Foucault, 1999).

Saida mak akontese iha kampus iha tinan hirak ikus, ema mak iha podér (dosente balun) hatudu oinsá uza podér halo kontrolu ba maneira hanoin (modo de pensar) estudante sira-nian. Nu’udar ezemplu, uza monografia nu’udar meius vijilánsia ida oinsá bele kontrola estudante sira (manorin idaidak uza nia mekanizmu rasik ba regula estudante ida). Ida-ne’e halo estudante sira tauk bainhira la halo tuir, bele hetan la pasa ka notas ladi’ak ka bele hetan punisaun.

Sorin seluk, saida mak hatudu iha kampus hirak-ne’e, hatudu oinsá mane nia hanoin kona-ba feto. Maske iha moris ita sékulu-21, maibé ita-nia maneira hanoin no hahalok sei iha hela sékulu-17 ba kotuk (sosiedade antiga nian) ne’ebé maskulinidade no misoginista. Ida-ne’e la diferente ho saida mak filózofu misoginista sira halo iha períodu antiga to’o moderna. Hanesan saida mak Beauvoir dehan “filosof klasik seperti Plato, Aristoteles, hingga Heidegger menenggelamkan keberadaan perempuan sebagai makhluk yang memikul beban seksual”. (Enggo & Firmanto, 2024).

Perspetiva hirak-ne’e la diferente ho istória sivilizasaun umana ne’ebé sempre konsidera feto nu’udar segunda klase ne’ebé laiha hanoin/rasio. Hanesan Aristóteles ne’ebé sempre dehan “wanita itu anak kecil yang bertubuh besar”. (Arivia, 2003; Gerung, 2022). No nia rasik konsidera feto nu’udar feen no nu’udar mákina produsaun (hodi bele prodús oan), ne’ebé nivel hanesan mós atan sira, ne’ebé hola pozisaun hodi serve nesesidade sira mane nian. (Arivia, 2003).

Maneira hanoin hirak-ne’e, kahur-malu ho podér ne’ebé dalaruma lakon kontrolu, nia konsekuénsia mak akontese iha kampus sira ikus ne’e. Kampus menus mekanizmu kontrolu, no fim, ema mak iha podér bele instala nia rede sira hodi oinsá hamosu aktu hirak-ne’e, inklui oinsá bele proteje malu. Kampus lakon nia identidade nu’udar espasu públiku ba diskuti asuntu interdisiplináriu sira ne’ebé afeta ba vida sosiál umanidade nian. Identidade públiku ne’ebé daudaun kampus iha sai de’it espasu ba grupu-ki’ik balun ne’ebé iha podér oinsá ezekuta sira-nia podér no halo kontrolu ba estudante sira; domina estudante sira-nia hanoin (ejemonia) hodi halo asaun hasoru estudante seluk, nune’e bele taka aktu sira-ne’ebé sira halo.

Kampus la’ós ona nu’udar espasu krítiku ba inteletuál sira tuur hamutuk hodi diskuti asuntu públiku sira ho rasionál tuir metodolojia ne’ebé iha ka iha Habermas nia konseitu dehan “public use of reason”.(Maurer et al., 2015).  Maibé sai de’it espasu ba haki’ak no proteje predatór sira. Kampus lakon esénsia morál no kontrolu sosiál.

Kona-ba baku jornalista, ida-ne’e hatudu de’it oinsá podér funsiona liuhosi nia rede sira. Taka dalan ba ema seluk halo vijilánsia. Tuir loos, kampus fó espasu ba kontrolu sosiál, tanba pilár ida hodi kampus mak kontrolu sosiál ne’e rasik. Timor-Leste, hatudu ona katak ita nia ranking liberdade imprensa as, maibé prátika iha terrenu, hatudu sei iha ameasa ba jornalista sira, aat liután ne’e mai hosi kampus sira iha Timor-Leste. Kampus lakon nia knaar no responsabilidade hodi asegura liberdade akadémika, ka tuir loos sai nu’udar espasu ba promove no proteje liberdade sira, la’ós sai fali fatin ba violénsia estruturál ka simbólika sira.

Ba oin, sosiedade hotu presiza halo kontrolu maka’as ba kampus sira. Atu rezolve violénsia seksuál no rezolve kestaun sira podér nian ne'ebé maka buras iha kampus, Foucault la oferese solusaun tradisionál sira hanesan ezekusaun lei represivu sira, maibé  enkoraja komprensaun no krítika ba mekanizmu oioin podér nian ne'ebé maka forma subjetividade no norma sira iha espasu públiku sira. Importánsia mós halo ezaminasaun ba oinsá podér funsiona iha nivel mikro iha ambiente sosiál sira, inklui kampus sira. Nesesidade atu loke diskursu no rezisténsia ba estrutura podér sira ne'ebé eziste, inklui reflete no reforma maneira oinsá instituisaun edukasionál sira jere no reprodús podér liuhosi polítika, kultura, no prátika sosiál sira durante ne’e.

Bele haree iha:

Arivia, G. (2003). Filsafat Berperspektif Feminis. Yayasan Jurnal Perempuan.

Enggo, E. E., & Firmanto, A. D. (2024). Epifani Wajah Liyan dalam Kekerasan Seksual Terhadap Perempuan (Telaah Menurut Konsep Wajah Emmanuel Levinas). Jurnal Filsafat Indonesia, 7(1), 110–116. https://doi.org/10.23887/jfi.v7i1.71454

Foucault, M. (1988). Microfísica do Poder.

Foucault, M. (1999). Vigiar e Punir- Nascimento da Prisão. In Editora Vozes (20a Edicão).

Gerung, R. (2022, December 15). Rocky Gerung Melucuti Perangkat Patriarki dalam Kelas KAFFE Desember. Jurnal Perempuan. https://www.jurnalperempuan.org/warta-feminis/rocky-gerung-melucuti-perangkat-patriarki-dalam-kelas-kaffe-desember

Luis Fuentes, R., & Charles, G.-U. E. (2015). Habermas, Ruang Publik, Dan Pembentukan Kontra-Ruang Publik Rasial. Sekolah Hukum Maurer: Universitas Indiana.

 

 

quarta-feira, 3 de setembro de 2025

PRADO BA DEPUTADU SIRA: INTERESE FISKALIZASAUN KA KANTEENIZMU ?


PRADO BA DEPUTADU SIRA:  INTERESE FISKALIZASAUN KA KANTEENIZMU ?


                                                                                                                                  Cesar Ferreira Amaral


Iha loron hirak liubá, Timor-Leste (T-L) selebra hikas aniversáriu ba konsulta populár ba da-26. Loron ida-ne’ebé timoroan tomak (78.5%)[1] deside Timor-Leste nia destinu hodi sai nasaun ida soberanu no independente, ne’ebé ohin-loron ita hotu goja. Rezultadu ida-ne’e hatudu katak timoroan sira lakoi tan ona terus no atan waiwa’in no mós refleta timoroan sira la hakruuk ba ajenda imperializmu, kolonializadór no invazór sira-nian.

Tinan-24  nu’udar nasaun soberanu (?),  T-L dependénsia de’it ba fundu mina-rai, ne’ebé sai fonte úniku ba Orsamentu Jerál Estatu (OJE). Setór estratéjiku oioin frajil tebes; Turizmu, Agrikultura, Pekuária, Akikultura, Hortikultura, Mariña no seluk tan la dezenvolve. Tinan-tinan, ita gastu orsamentu sai ba rai-liur liuhosi importasaun sira, hosi nesesidade primária to tersiária importadu. Ranking ki’ak multidimensionál 48.3% (lee: Relatóriu UNDP)[2]. Povu barak tebes sei moris iha kondisaun mizéria;  sei susar atu hetan ai-han ne’ebé saudavel, hela-fatin ne’ebé dignu, bee-moos no saneamentu ne’ebé disponivel no asesivel, edukasaun ne’ebé kualidade, saúde ne’ebé kualidade no integradu, infra-estrutura ne’ebé disponivel to’o áreas remotas, empregu ne’ebé disponivel no seluk tan. Hirak-ne’e hotu durante ne’e povu sei halerik.

Iha área edukasaun, timoroan barak seidauk asesu ba edukasaun ida kualidade; disponivel, asesivel, aseitavel no apropriadu. Iha saúde hatudu ita sei haksadak hela; menus ai-moruk, profisionál saúde, ambulánsia, mal-nutrisaun, povu iha áreas remotas seidauk asesu ba saúde ne’ebé kualidade[3], etc. Setór agrikultura tinan-tinan ita só prodús ai-han oan ruma hodi atende de’it ba nesesidade uma-laran. Lalika ko’alia soberania alimentár. Seguransa alimentár de’it mós ita seidauk atinji (indikadór ida maka, to’o oras ne’e ita-sei importa ai-han sira). Em summa, kuaze setór esensiál  sira iha T-L sei dook hosi dezenvolvidu.

Iha situasaun ida povu enfrenta dezafiu no krize oioin, hela iha liña probreza, deputadu sira ne’ebé hamahan-an iha uma-lulik Parlamentu Nasionál ho laran-malirin no konxiente hanoin tan ona atu troka karreta. Razaun ida de’it, “fiskalizasaun” ba programa ezekutivu nian. Tinan-tinan deputadu sira dehan fiskalizasaun, maibé rezultadu laiha. Kuaze territóriu nasionál ita nafatin enfrenta kondisaun hirak mensiona iha leten. Ita lahatene fiskaliza saida no oinsá rezultadu fiskalizasaun? Se imi (deputadu) halo fiskalizasaun, dalahira ona mak imi levanta problema povu nian? Pesoalmente la haree ita-boot sira  (deputadu) diskuti problema povu nian ho sériu ho baze argumentativu, maibé infelizmente gasta de’it tempu ba tolok no trata malu ka defende de’it interese partidu nian.

La’ós de’it sosa karreta, maibé PN mós halo lei hodi benefisia ba sira-nia interese (lee: korrupsaun legál); lei pensaun mensál vitalísia, subsídiu no abonu, regalia oioin no lei predatór seluk. Lei hirak-ne’e prodús iha povu nia terus no susar nia leten. Uma-fukun lulik Parlamentu Nasionál, la’ós ona nu’udar espasu ba diskuti asuntu komum (summum bonum); relasaun ho moris-di’ak povu nian, maibé sai de’it espasu ba grupu ki’ik-oan ida diskuti sira-nia interese. Reprezentante povu nakfilak sai reprezentante pesoál, família no elite partidu polítiku.  

Hanoin fali katak, ho situasaun ida-ne’e halo ita refleta hikas ukun ne’ebé daudaun ne’e Timor-Leste opta. Reprezentante povu ne’ebé ita eleje ba tuur iha PN mai hosi desizaun líder Partidu polítiku sira-nian. Depende sé mak prezidente partidu fihir (lee: close legislative system). “Faktu polítiku sira close legislative system ne’e parte ki’ik-oan ida hosi sistema polítika sabraut seluk ne’ebé tendénsia korruptu. Sei iha tan prátika polítika nasionál ne’ebé taka metin odamatan partisipasaun ba públiku mak hanesan deside desizaun públiku ho lian-portugéz, lian ne’ebé povu maioria la komprende”. (lee: Podér ne’e Korruptu, Labele Adora![4]). Tanba ne’e, sira sei deside de’it tuir orientasaun líder boot Partidu nian. Lalika hateke dook, atu komprova ida-ne’e rona no lee de’it deklarasaun líder boot Partidu Polítiku sira iha fulan hirak ikus, hosi opozisaun to’o governu hotu-hotu konkorda atu sosa karreta, até ke to’o Prezidente Repúblika mós aseita.

Tanba sá osan hirak ne’e la aloka ba setór hirak ne’ebé sei frajil? Ka ita hanoin atu lori Timor-Leste sai estadu falladu? Xamada hosi Banku Mundiál katak, T-L nia fundu mina-rai sei hotu iha tinan hirak mai tan (2030 ka 2035?). Deklarasaun ida-ne’e fundamenta mós hosi Primeiru Ministru Governu da-9. Ida-ne’e hatudu no fó hanoin ba ita atu tenke hanoin ona oinsá salva ita-nia ekonomia, dezenvolve ona setór estratéjiku no esensiál sira. Hahú hanoin ona oinsá hadi’ak ita-nia sistema ekonomia no polítika (maski tarde). La’ós tinan-tinan mak Prado.

Loos duni, saida mak Prof. Armada Rianto dehan; “Politik memiliki dimensi violatif. Artinya politik rentan kekerasan, manipulasi, intrik-intrik, strategi kotor, ketidakadilan sistematis, kerancuan dan kekacauan[5].  Ita haree, hirak-ne’e mak durante akontese iha ita-nia rain, ne’ebé elite polítiku sira hatudu. No Polítiku sira, inklui sosiedade balun konsidera hirak-ne’e nu’udar atividade polítika.  Manipulativu, injustisa sistemátiku, violasaun, hirak-ne’e mak durante ne’e deputadu sira hatudu iha PN. Bele observa hosi oinsá sira trata no hatuun malu, baku-malu, diskrimina malu tanba rasa, sobu-meza PN, hariku-an liuhosi halo lei predatór sira no seluk tan. PN lakon esénsia nu’udar uma povu nian.

Saida mak ita bele halo, mak halo kontrolu másimu ba podér hirak-ne’ebé tendénsia ba korruptu, atu labele kontinua no tenke para. Apresia ba universidade hirak ne’ebé foti ona posizaun ba kontra sosa karreta ba deputadu sira. Universidade iha pilár akadémika boot no iha responsabilidade morál atu halo kontrolu sosiál,  ne’e mak fuan universidade nian. No Universidade nu’udar fuan sosiedade nian. Sosiedade iha esperansa ba universidade hodi sai nafatin espasu ba lian-laek sira; vox populi vox dei”! Igreja mós tenke hola papel estra-ornádinariu hodi halo kontrolu ba desizaun públiku sira, hanesan saida mak Habermas dehan, ne’ebé sita hosi Magnis-Suseno: “agama-agama harus berpartisipasi dalam diskursus publik tentang ke mana kita mau bergerak”[6]. Ita iha konfiansa ba Uma-kreda atu sai nafatin espasu ba hatutan lian-laek sira-nian, no nu’udar mahon esperansa povu nian.  

Esforsu koletivu mak tenke lori fila esénsia PN ba nia baze ontolójika, nu’udar fatin ba hanoin, diskuti no deside respublica  ba interese summum bonum. Inklui hatuur fali esénsia polítika ba nia sentidu orijináriu, nu’udar esforsu ida hodi lori sosiedade ba atinji moris-di’ak.

 

[1] Relatóriu CHEGA! Volume V: Timor-Leste 1999: Crimes Contra a Humanidade.

[3] Rezolusaun Plenária Parlamentu Foin-sa’e Nian, Períodu, 2025, MSSI, Dili, Timor-Leste.

[4]  Moniz Amaral , Armindo, 2024. DIRETU, KORRUPSAUN NO LAW ENFORCEMENT IHA KONTROVÉRSIA ISU, Genta Publising, Yogyakarta.

[5] Rianto, Armada. 2014. BERFILSAFAT POLITIK, Penerbit Kanisius, Yogyakarta.

[6] A.B. Menoh, Gusti. 2015. AGAMA DALAM RUANG PUBLIK: Hubungan antara Agama dan Negara dalam Masyarakat Post Sekuler Menurut Jürgen Habermas, Penerbit Kanisius, Yogyakarta 



sexta-feira, 28 de março de 2025

ÉTIKA NO MORÁL IHA KONTESTU AKADÉMIKU: PERSPETIVA FILOZÓFIKA

 

ÉTIKA NO MORÁL IHA KONTESTU AKADÉMIKU: PERSPETIVA FILOZÓFIKA

Cesar Ferreira Amaral

 

Universidade nu’udar fuan sosiedade nian, ida-ne’ebé funda ho baze étika no morál. Hosi universidade bele habelar siénsia hirak-ne’e ba sosiedade. Universidade iha nia pilár akadémika boot tolu mak, Ensinu no Aprendizajen, Peskiza no Serbí ba komunidade ka ho lian-seluk kontrolu sosiál. Atu implementa ho loloos hirak-ne’e mak sívitas akadémika sira tenke iha prinsípiu étiku ne’ebé natoon hodi bele sadere-an ba sai nu’udar étika deontolojia. Iha ambiente akadémiku sira, étika no morál hala'o papél krusiál ida hodi mantein integridade, onestidade no kredibilidade siénsia nian. Hanesan hato’o hosi Rahardjo, koñesimentu kona-ba hahalok loos-sala ka di’ak-aat hetan liuhosi esperiénsia, aprendizajen no edukasaun.

Universidade nu’udar espasu ida-ne’ebé hanorin ema kona-ba konseitu rua ne’e. Mundu akadémiku la'ós de'it eziji exelénsia inteletuál, maibé mós kompromisu ida ba valór étiku no morál sira-ne'ebé aas. La ho fundasaun étika ne'ebé metin, prátika sira hanesan plájiu, fabrika dadus ka la onestu inklui bias (prejuizu) sira iha peskiza bele estraga kredibilidade siénsia nian no prejudika sosiedade ein-jerál. Tanba ne'e, komprende no aplika prinsípiu étika no morál sira iha aspetu hotu-hotu akadémiku nian importante tebes; hosi hanorin, peskiza ba to’o serbí komunidade. Artigu ida-ne'e sei diskute liután prinsípiu sira étika akadémika nian, dezafiu sira-ne'ebé dala barak hasoru, no pasu sira-ne'ebé bele foti atu asegura katak ambiente akadémiku sai nafatin espasu ida-ne'ebé justu, transparente no dignu.

Ko’alia kona-ba étika no morál ne’e konseitu tuan liu ne’ebé sai diskusaun boot ba nia definisaun sira dezde idade antiga to’o miléniu rua ikus. Etikawan sira, sempre diferente perspetiva kona-ba definisaun ba konseitu ne’e rasik. Definisaun kona-ba étika bele komprende nu’udar siénsia ida-ne’ebé tulun ema ida atu responsabiliza ba asaun sá de’it mak nia halo, no tuir morál ka siénsia kona-ba morál. Morál refere ba konjuntu hosi norma sira mak orienta ema ida nia hahalok kona-ba di’ak no ladi’ak. Nu’udar siénsia ida, étika hafahe ba sanak barak hanesan, étika normativa (deontolojia no teleolojia), étika deskritivu, metaétika no étika aplikada. Baibain ita rona kona-ba étika privada no públika no mós morál privada no públika. Iha kontestu akadémika, rua ne’e ita ko’alia hotu. Maibé iha ne’e, hakerek-na’in sei ko’alia barak liu kona-ba étika públika no morál públika, tanba, konsidera ambiente kampus nu’udar espasu públiku ne'ebé envolve interasaun entre parte oioin (estudante, dosente, pesoál, no instituisaun sira) no iha regra, norma, no responsabilidade sira-ne'ebé aplika koletivamente.

Iha kontestu akadémiku, iha instituisaun akadémika sira iha padraun étiku no morál ne’ebé sai nu’udar konkordánsia komum (étika deontolojia). Étika públika iha kontestu akadémiku refere konkordánsia komum sira-ne’ebé sosiedade akadémika ka aas liu karik, komunidade sientífika konkorda hamutuk ne’ebé vale iha mundu akadémiku, hanesan prodús verdade no justisa alternativa, defende justisa umanidade, integridade akadémika, onestidade, respeita ema seluk nia direitu, responsabilidade, transparante, nst.

Integridade akadémika importante la halimar ba sívitas akadémika ida. Ida-ne’e inklui onestidade (la halo plajiarizmu, la manipula ka fabrika dadus iha hakerek no publikasaun sira), no la’o tuir baze metodolojia ne’ebé iha ho klaru. Nu’udar ita hatene katak, bainhira akadémiku ida publika peskiza ne’ebé la objetivu, bele fó impaktu negativu ba sosiedade (Zeydan, 2016). La’ós de’it hirak-ne’e, maibé prinsípiu sira hanesan autentisidade (lee: originalidade), inklui hanoin bazeia ba lia-loos, ho rasionál, objetivu no krítiku nu’udar prinsípiu étiku ne’ebé presiza konsidera.[1] Iha kestaun morál públiku nian iha kampus mak, n.e, respeita propriedade inteletuál ema seluk nian, respeita ema seluk (dosente, kolega estudante, ka ein-jerál sivitas akadémika sira) no nia karetér ne’e subjetivu no internál.

Iha tinan-hirak ikus, ho prezensa Artificial Inteligence halo sosiedade akadémiku lubuk ida lakon nia integridade akadémika. Copy paste ema-nia obra sem rekoñesimentu ba autór, lakon autentisidade hosi obra sira, laiha tranparénsia, no balun hosi akademista sira mak prodús obra hodi favorese de’it ba interese elite sira. Ka ho lian-seluk ita lakon obra alternativa hirak-ne’ebé tulun ba libertasaun umana.

Iha realidade no istória dezenvolvimentu polítiku nian, dalabarak liu ema lakoi hamosu verdade no justisa alternativa. Ita adora no hana’i verdade no justisa ne’ebé prodús hosi klase elite sira (ka grupu ditadura minoria) . Universidade sira barak sai fatin ba prodús koñesimentu versaun klase elite nian ou (kapitalizmu) nian, tanba hakarak nafatin mantein podér iha jerasaun tuir  mai. Tuir teoria, “universidade ka eskola sira nu’udar espasu emansipasaun” (cf. Bortolo Valle). La’ós espasu ba adora ka hana’i malu hodi prodús jerasaun esploradór[2]. Wiji Thukul dehan, “bila rakyat tidak berani mengeluh itu artinya sudah gawat, dan bila omongan penguasa tidak boleh dibantah kebenaran pasti terancam”. Ida-ne’e atu hateten katak, se universidade sira ka (inteletuál) sira nonok hodi simu de’it saida mak mahukun sira ko’alia sem halo verifikasaun krítiku ka halo anti-teze ruma maka lia-loos ne’e rasik ameasadu.

Confere ho Magna Charta Universitatum, hatuur prinsípiu, valór no responsabilidade sira klaru ba Universidade ka Instituisaun akadémika sira. Em summa, Charta ida-ne’e ko’alia pontu importante sira hanesan; Ida, Liberdade Akadémika (universidade deve ser livre hosi presaun polítika, ekonomia no ideolojia; dosente no estudante sira iha liberdade atu hanorin no aprende inklui espresa ideia sira ho livremente). Rua, Autonomia Institusionál (universidade iha autonomia tomak hodi desidi nia destinu, iha parte akadémika, administrasaun no finansas); Tolu, Integridade akadémika (Ensinu aprendizajen no peskiza sira deve ser hala’o ho onestu, transparénsia no responsabilidade); Haat, Responsabilidade sosiál (Universidade sira tenke kontribui ba moris-di'ak sosiedade nian no promove valór sira hanesan justisa no sustentabilidade.); Lima, kolaborasaun no diálogu (universidade sira tenke servisu hamutuk ho instituisaun relevante seluk hosi solusiona problema globál ne’ebé mundu enfrenta); Neen, Edukasaun ne’ebé olístiku (Universidade sira la'ós de'it dezenvolve matenek, maibé mós karatér morál estudante sira-nian.)[3]

Maski Magna Charta ida-ne’e la hatuur esplisítamente kona-ba étika no morál maibé implisítamente nia fó-hanoin ba universidade sira iha mundu tomak kona-ba prinsípiu, valór no responsabilidade sira-ne’ebé universidade hotu iha mundu presiza konsidera no adota iha nia étika deontolojia universidade nian.

Ita hatene katak, kampus sira iha mundu raik-laran, barak mak la’o tuir valór no prinsípiu étiku hirak iha leten, maski nune’e ita sei enfrenta dezafiu boot liu iha prodús verdade no justisa alternativa sira. Kampus barak seidauk autónomu iha nia desizaun sira tanba sei hetan intervensaun polítika hosi elite polítika no ekonomia sira. Produsaun ba obra ka peskiza sira dalaruma bele mosu presaun no halo frabrikasaun ba dadus sira, barak sei halo plajiarizmu no konsidera plajiarizmu nu’udar aktu normál ida. Injustisa sei buras iha kampus rasik, (n.e; atendementimentu ne’ebé haree de’it ba favoritizmu, sukuizmu, ras nst.) Kampus la livre no aprendizajen sira sei nakonu ho presaun.

Hodi evita atu tendénsia hirak iha leten labele akontese mak, edukasaun ba étika no morál nesesáriu tebes ba univesitáriu sira, inklui hatuur sansaun ne’ebé rigór ba hirak mak lakon integridade akadémika ka la kumpri prinsípiu étiku sira, no mós instituisaun idaidak tenke sériu iha promove ambiente ida-ne’ebé suporta no defende integridade akadémika no implementa ho loloos prinsípiu, valór no responsabildade étiku sira.



[1] Lee: Rahmia Rachman et al: EDUKASI TENTANG PENTINGN YA KESADARAN MAHASISWA DALAM ETIKA DI KEHIDUPAN KAMPUS, 2022.

[2] Lee Artigu UNIVERSIDADE IHA TIMOR-LESTE: PRODÚS VERDADE & JUSTISA ALTERNATIVA KA PRO-ELITE NO STATUS QUO? Estudu Krítiku Filozófiku- https://erryferreira.blogspot.com/2022/11/universidade-iha-timor-leste-produs.html

VIA DOLOROSA POVU TIMOR-LESTE: JORNADA SOFRIMENTU SOSIÁL NO ESPERANSA POLÍTIKA IHA SELEBRASAUN PÁSKUA.

VIA DOLOROSA POVU TIMOR-LESTE: JORNADA SOFRIMENTU SOSIÁL NO ESPERANSA POLÍTIKA IHA SELEBRASAUN PÁSKUA Cesar Ferreira Amaral Timor-Leste, nu...