segunda-feira, 22 de agosto de 2022

PARTISIPASAUN FETO IHA ÁREA EKONOMIA: PERSPETIVA NO PRÁTIKA

PARTISIPASAUN FETO IHA ÁREA EKONOMIA: PERSPETIVA NO PRÁTIKA

 

Celina Soares Franklin[1]


Partisipasaun feto iha ekonomia hanesan direitu fundamental ne’ebe konsagra ona iha ita-nia konstituisaun RDTL Art. 17º  no reknese mos nu’udar plitika global  ne’ebe hakerek iha ajenda SDG ( sustainable development goal) ka Objetivu dezemvolvimentu sustentavel ( ODS) numeru 5, ne’ebe globalmente adopta iha tinan 2015 no tarjetu planeadu hodi atinji politika ne’e mak iha tinan 2030. Nasaun barak iha mundu mak konkorda ho politika ne’e inklui Timor-Leste. Artigu ida-ne’e hakerek-na’in tenta aborda perspetiva balun relasiona ho temátiku mensionadu ho objetivu mak atu buka hatene partisipasaun feto nian iha vida ekonomia no haré ho klean liu tan kona-ba kauza prinisipal sira ne’ebé fo impaktu ba partisipasaun feto nian iha ekonomia. Estudu ida-ne’e liuhosi métodu observasaun pesoál no análize ba fenomena reál mak akontese iha Timor-Leste.Hosi ida-ne’e rezultadu hatudu katak feto nia partisipasaun iha ekonomia sei menus tebes.

 

Palavra Xave : Ekonomia, Feto , Timor-Leste.

 

Empoderamentu no direitu feto iha ekonomia katak feto sai konfidente liu tan iha foti desizaun en relasaun ho ekonomia , hatene oinsa hetan income, maneja sira-nia osan rasik, kria seguransa ekonomia, aumenta produtividade ekonomia, hatene oinsa poupa no gasta sira-nia osan. CARE internatioonal define empoderamentu feto iha ekonomia katak prosesu ida ne’ebe eleva feto nia direitu ba rekursu umanu no direitu atu halo desizaun ba sira-nia aan, sira-nia familia no komunidade.[2]   

Ita hatene feto asumi knaar importante iha familia no sosiedade. nune’e liu husi sira nia partisipasaun iha ekonomia fo impaktu diak barak ba ekonomia familia no sosiedade ida nian.[3]

Instituisaun governu barak hanesan  Sekretariu estadu igualdade no inkluzaun (SEII) ,  Institutu Apoiu  dezemvolvimentu emprezarial (IADE),  ajensia nasional no internasional, sosiedade sivil ,mak hala’o servisu iha area ida ne’e. Ita iha mos baze legal sira ne’ebe garantia no proteje feto nia direitu iha ekonomia hanesan iha ita- nia konstituisaun RDTL  Art. 16º , 17º , 50º , 59º [4]. Dekretu Lei  No. 16/2008  estabelese husi SEPI[5]. Konvensaun ba eliminasaun formas hotu diskriminasaun hasoru feto ( CEDAW) 1979. Maibe liu husi observasaun naturalista hatudu katak rezultadu servisu no impementasaun lei sira ne’e seidauk masimu. Tanba feto sira sei nafatin hetan violasaun, diskriminasaun iha fatin servisu, feto barak mak seidauk asesu ba rekursu finansial no material no seidauk iha kapasidade natoon hodi halo inovasaun ba produtu ne’ebé sira iha.

Relatoriu dezemvolvimentu umanu UNDP 2013 hateten partisipasaun feto iha kampu traballu iha Timor-Leste reprezenta feto  38.4% no mane 74.1%[6]. Levantammentu dadus ne’e mos haktuir  iha tinan 2010 ba ema sira ne’ebe hetan servisu iha Timor-Leste  hamutuk 70.000, mane 55.000 no feto 15.000. iha dokumentu ne’e mos deskreve  23%  feto ho tinan entre  20-24 mak la iha servisu

Husi numeru afirma katak  kauza husi problema hirak ne’e mak feto ladun iha oprtunidade, dook husi merkadu ,diskriminasaun no abuzu iha servisu fatin, la iha kapital rasik, diskriminasaun iha rekrutamentu,servisu iha fatin vulneravel ( la garatia seguransa ba feto sira),halo servisu domestika (obrigatoriu), la asesu ba rekursu sira ( finansial, material), seidauk iha kunesimentu naton hodi halo inovasaun ba sira-nia produtu, defisiensia[7].

Husi analiza badak mak hakerek nain halo katak bainhira feto ida hola parte iha ekonomia nia kontribui tebes ba kresimentu ekonomia hanesan kontribui ba eleva ekonomia familia nian, liu husi ida ne’e dimensaun ekonomia nasaun ida nian sai diak liu tan, hirak ne’e kontribui ba hamenus numeru kiak no dezempregu iha rai laran iha tempu hanesan tulun mos prosesu dezemvolvimentu rai laran. Ita bele foti husi nasaun Amerika Latin nian, liu husi feto nia partisipasaun iha ekonomia, drastikamente sira reduz numeru ema kiak no eleva sira nia ekonomia ba iha nivel altu no sira kombate inigualdade jéneru liu husi empodera feto iha área ekonomia[8].

Rezultadu husi estudu ne’e hatudu  katak maske instituisaun barak hala’o servisu iha área ida ne’e no iha lei sira mak preteje no garantia feto nia direitu iha vida ekonomia maibé feto nia partisipasaun iha vida ekonomia sei menus tebes kompara ho mane.

Husi kauza hirak ne’e dezafia tebes  ita liliu governu   atu halo asaun sira hanesan apoiu nesesidade finansial, materia no kapasitasaun ba feto sira hodi apoiu sira nia atividade ekonomia iha parte traballu non formal nian no hadiak liu tan ezekusaun lei sira hodi hamenus diskriminasaun no violasaun hasoru feto iha sira-nia fatin servisu hodi  garantia no atinji inkluzividade iha ekonomia.

Relasiona ho kauza sira ne’e, hamosu rekomendasaun sira ne’ebe hare katak nesesariu hodi rezolve problema ne’e mak hanesan: eleva kualidade edukasaun ba ema hotu liliu feto,halo balansu iha rekrutamentu,Implementa lei ho efetivu liu tan, apoiu nesesidade espesial ba hirak ne’ebe presiza liu, melloria apoiu feto sira iha sira nia planu negosiu .

Nune’e duni fila ba situasaun real ne’ebe iha, hare ba importansia husi empoderamentu feto iha ekonomia ezize tebes ita foti asaun sira liu husi  melloramentu  servisu sira no maximiza implementasaun lei sira ne’ebe iha no halo asaun sira ne’ebe rezolve kauza sira ne’ebe iha hodi solusiona problema ne’ebe iha. ita hotu presiza  konsiente katak   Wainhira feto ida asesu ba servisu la ho violasaun no diskriminasaun mak ita foin atinji lolos objetivu inkluzividade, igualdade no prinsipiu demokrasia.

 

Referensia

[1]  Estudante 1º ano Faculdade de Direito UNTL

[2]  http:www.care-international.org.com

[3]  fund, i. m. (2018). pursuing women's ecnomic empowerment. Washintong: International Monetary fund.

[4] Konstituisaun RDTL

[5] Cf Dekretu lei No. 16/2008

[6] UNDP, Relatoriu Dezemvolvimentu Umanu Timor-Leste, 2013, p.158

[7]  fund, i. m. (2018). pursuing women's ecnomic empowerment. Washintong: International Monetary fund.

[8] https://www.caf.com/en/currently/news/2017/03/the-decisive-role-of-women-in-the-economic-development-of-latin-america/



 

 

 

 

 

 

 

 

 

EVIKSAUN NO DIREITU BA SIDADE

EVIKSAUN NO DIREITU BA SIDADE                                                                                                               ...