domingo, 27 de maio de 2018

DISKURSU REPREZENTANTE FINALISTA IHA SERIMÓNIA IUDISIUM DARUAK FFCH NIAN TINAN AKADÉMIKU 2018


DISKURSU REPREZENTANTE FINALISTA IHA SERIMÓNIA IUDISIUM DARUAK FFCH NIAN TINAN AKADÉMIKU  2018


Reprezentante: Cesar .F. Amaral


Agradese wa’in no Lasura ba Na’i Maromak Santíssima Trindade ba Don Espíritu Santu nian, ohin sei iha kbi’it sabedoria natoon hodi reprezenta kolega sira seluk hamriik iha espasu kmanek ne’e hodi hato’o liafuan ruma hosi ami em termos agradesimentu nian ba Universidade, Fakuldade, kolega universitáriu sira, no mós ba Família sira hotu.

Antes inisia, Permite ha’u em nome kolega sira finalista ami hato’o ami nia hakneter ba Decano Faculdade de Filosofia e Ciências Humanas Profesór  Martinho Borromeu,  Vicê Decano no Vicê Decana, Profesór Luis Maia, Profesór Nicolau Borromeu, Profesora Me. Esmeralda Piedade de Jesus, Diretór Departamentu Profesór Duarte da Costa Barreto, Professores Internacionais, Profesór Kontratadu sira, Técnico Administrativo sira, Inan-aman, konvidadu no kolega sira hotu, loron kmanek [bom dia] ba ita tomak no ha’u nia saudasoens Matter Sapientia

Ohin, no semana hirak tuir mai, dokumentu istóriku Faculdade de Filosofia e Ciências Humanas UNTL nian hakerek hodi aumenta tan pájina balun jornada istóriku nian ba nia universitáriu iha sira nia viajén estudu nian. Ohin, ami na’in-8 hakotu ami papél nu’udár universitáriu hosi Faculdade ida ne’e, no mós iha semana hirak tuir mai, sei remata mós iha nivel universidade nian.Hosi espasu previlejiu ne’e, ami dadolin ami nia agradese wa’in, la sura no la sukat ba Sívitas akadémika hotu ba dedikasaun no laran kmanek ne’ebé hosik ona espasu previléjiu [UNTL no FFCH] ne’e mai ami hodi kapasita ami nia kapasidade inteletuál, hosi lidun matenek, esperénsia no atitude nian, i hanorin ami oinsá serbí ba ami nia sosiedade tuir ukun-fuan tolu Universidade nian, koñesimentu, peskiza no dedikasaun ba komunidade ka serbisu extensaun sira-nian.

Maluk Partisipantes sira hotu

Momentu Privelejiu ne’ebé ita hotu no entidades lubun ida hamutuk iha ne’e hodi selebra, la sees hosi akompañamentu no dedikasaun lubun wa’in mai hosi variedades partes. Tan ne’e hosi espasu ne’e, ami aproveita momentu balun hodi hato’o ami nia onra no agradese wa’in ba Dekanu ne’ebé lidera hosi Dr. Martinho Borromeu, no estrutura Tomak Fakuldade nian, Docentes no Discentes hotu, Tékniku Administrativu Faculdade nian, inan-aman sira hotu, seguransa sira universidade nian, cleaner sira, kondutór mikrolete sira hotu ne’ebé transporta ami dader no lorokraik bá mai, kantina no gerobak ki’ikoan sira, no hirak hotu ne’ebé ami la konsege hanoin hetan, ami agradese ba imi hotu, tan hirak ne’e hotu tau hamutuk mak ohin ami konsege finaliza ami nia estudu iha tinan ida ne’e. Imi nia kolen ami sei selu liuhosi rezultadu dedikasaun nian ne’ebé ami sei realiza iha komunidade.

Ha’u belun Finalista sira hotu

Momentu ida ne’e sai hanesan momentu istóriku ba ita na’in hira nian, maibé sorin seluk mós sai hanesan momentu ida-ne’ebé Fakuldade tula hela mai ita difikuldade no dezafiu foun moris nian. Ohin ita na’in-8 kontenti, tan ita hakat liu pasu lubun ida kuaze tinan-6 nia laran, no ohin ita iha naroman uito’an. Ha’u sei dehan uitoan tanba, nakukun boot ida maka hein hela ita na’in hirak iha tinan hirak oin mai. Pergunta ida-ne’ebé dezafia tebes ita iha momentu hirak tuir mai maka; oinsá ita bele uza ita-nia koñesimentu hirak ne’ebé durante tinan-6 resin  ita hetan hodi Liberta ita-nia maluk seluk ka simplesmente Povu ida ne’e? Ida ne’e mak dezafiu boot liu ne’ebé ita sei hasoru iha tinan hirak tuir mai. Husu ita na’in-8 atu refleta hikas Filózofu boot KARL MARX nia hanoin ne’ebé nia deskreve dehan: “ita hirak ne’ebé konsege dedika ita nia an hodi la’o tuir siénsia dahuluk liu presiza tau ita nia koñesimentu hodi serbí ba Povu, serbisu bodik ba Povu”.

Inan-aman, no maun-alin sira hotu

Oras ne’e dadaun ita-boot sira hatuur-an hodi sai sasin ba momentu kmanek ida ne’e, momentu ida ne’e mak pasu dahuluk hosi ami na’in-ualu nian hodi hamaran ita-boot sira nia kosar metan ne’ebé durante tinan hirak nia laran serbisu lahatene oras. Maske situasaun ida ne’e simples liu iha imi na’in hirak nia matan, maibé ne’e mak ami nia kbi’it ne’ebé ami bele hatudu iha momentu ida ne’e. Ami hotu fiar katak nu’udar inan no aman, ami sei la soi atu hateten liafuan obrigadu, tan ami hotu konxienti katak domin ida ne’ebé boot liu maka domin Maromak no Inan aman nian. Imi nia favór ami sei resposta ho rezultadu ne’ebé ami na’in hirak sei hatudu iha momentu hirak tuir mai. Ne’e mak sei sai dezafiu boot liu mai ami na’in-ualu.

Carrísimos Professores no Tékniku adiministrativu Faculdade nian

Ami tane no fo onra ba esforsu no akompañamentu tomak durante ne’e. Konsekuénsia lójika hosi esforsu hirak ne’e nian mak ohin ami konsege finaliza no hetan nia rezultadu balun. Ami louva no apresia ba dedikasaun tomak ne’ebé ita-boot sira dedika mai ami. Ita-boot sira hatudu ona mai ami domin ba timoroan sira. Ita-boot sira prepara ona nasaun nia ema lubun ida, ne’ebé ho onestu ami bele hateten “prontu ona hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál”. Dezafiu foun ne’ebé ita-boot sira tau iha ami nia kabás, ami komprometidu sei rezolve dezafiu hirak ne’e ho ami idaidak nia modo de ser no modo de agir. Ami hotu konxienti katak ita-boot sira la’ós prepara fatin servisu nian mai ami, maibé prepara ona ami oinsá atu uza ami nia matenek ne’ebé ami iha hodi serbí ba ema seluk, ka simplesmente prepara rekursu umanu ne’ebé prontu hodi serbí ba povu no rai doben ida ne’e.  Ami laiha mensajén importante ruma  hodi tatoli iha momentu ida ne’e, maibé iha de’it mensajén simples ne’ebé ami nia fuan tatoli hela mai ami katak, nasaun ida ne’e sei nafatin presiza profesór/a sira hotu nia kontribuisaun hodi prepara timoroan sira, nune’e bele serbí no dezenvolve rai no povu ida ne’e. Rekursu Umanu ne’ebé kualifikadu, sasukat ida maka mai hosi rezultadu servisu profesór/a sira nian.

Molok hakotu, hakarak hato’o hela mensajén ki’ik balun ba hotu-hotu katak ita hotu la’o liuhosi prosesu hirak ne’e hotu. Prosesu sira ne’e la’ós finalidade hosi jornada estudu nian, maibé ne’e hanesan dezafiu foun ne’ebé nasaun no povu ida ne’e hatuur no tula hela mai ita ida-idak nia kabás. Perguntas refletivu mai ita hotu maka, oinsá rezolve dezafiu foun ne’e? Presiza Ita ida-idak hola konxiénsia ba mahusuk ida ne’e. Naksalak hotu ne’ebé ita hasala iha tiha ona sai hanesan lisaun  atu ita aprende. Dezafiu ne’ebé ita hotu simu ne’e responsabildade morál ita hotu nian atu responde, tuir ita nia kbiit no kapasadidade ita idaidak nian.  Ikus liu, manesajen ba ha’u nia belun na’in-7, ita na’in-ualu sei hamutuk ho kolega sira seluk hala’o ita-nia graduasaun hosi Universidade iha semana hirak tuir mai, tan ne’e husu ita hotu atu reflete hosi signfikadu mudansa de fita. 

Díli, 26 de Maio de 2018


Obrigadu wa’in no saudasoens Akadémikas.

6 comentários:

Unknown disse...

parabens ba diskursu nebe furak no refletivo

R Ferreira disse...

Obrigadu maun Jhon

isac diroma disse...

Maun,
Ha'u foin lee...

Refletuvu tebes.

Parabéns.

R Ferreira disse...

Obrigadu Izak

Unknown disse...

Momnto nbe Furak ita liu ona... w foin lee Diskursu Furak ne.. Refletivu Maun R

PARABENS👏👏

Unknown disse...

Momnto nbe Furak ita liu ona... w foin lee Diskursu Furak ne.. Refletivu Maun R

PARABENS👏👏

EVIKSAUN NO DIREITU BA SIDADE

EVIKSAUN NO DIREITU BA SIDADE                                                                                                               ...